Kõrvalhooneid oli Tohisool suurel arvul, praeguseks on paljud neist vaid varemetena säilinud. Nad paiknesid funktsionaalsetes rühmades pargi äärtel, peahoonega seostumatult.
Olulisemad on: Valitsejamaja (säilinud varemena) oli poolkelpkatusega keskmise suurusega krohvitud paekivihoone. Alakorrusel olid suured, krohviääristega aknad, poolviiludes aga väikesed, peaaegu nelinurksed, mis olid ääristatud väikeste segmentakendega laka valgustamiseks. Hoone oli suure massiivse mantelkorstnaga. Ehitus võis pärineda XIX saj algusest.
Laut-tall moodustab suure ehitusrühma, kus domineerib kolmelt küljelt suletud hooneplokk nelinurkse sisehooviga. Laudad olid krohvitud paekiviseintega, millel kitsalt üleulatuvate räästatega laastukattega katused. Laudahooned on kaasajal ulatuslikult ümber ehitatud, nad võivad pärineda XIX saj I poolest, osalt ka II poolest.
Töölistemaja lautade juures on väike krohvitud paekivihoone, millel on olnud kitsalt üleulatuvate räästastega ja laastukattega poolkelpkatus. Majal on väikeseid lamekaarsed aknad. Ehitus võib pärineda XIX saj III veerandist.
Ait-kuivati koosneb kahest, krohvitud paekivimüüridegatiibhoonest. Neist paremini on säilinud kuivati – mis on kõrgeeterniitkattega viilkatusega, kitsalt üleulatuvate räästaste all on lihtne kitsas karniis. Katusesse lõikub katuseluuk kolmnurkviiluga ja puitseintega. Hoone otsas on kelpkatuse allpolügonaalne pikendus. Ehitus võib pärineda XIX sajandi II poole keskelt.
Viinavabrik on suur ja liigendatud kahekordne viilkatusegakivihoone, jälle krohvitud paekivimüüridega. Säilinud on kõrge, neljatahuline, alt lai, ülalt võrdlemisi kitsakas ahenev paekivikorsten, selle otsas on vöö ja kitsas otsakarniis.
Töölistemajad viinavabriku juures on kaks väikest paekivihoonet, üks neist krohvitud. Hooneid katab seintest kõrgem laastukattega kelpkatus, millel on lai lihtne laudkarniis. 6-ruudulised väiksed aknad on paigutatud ühtlaste vahedega. Ühel hoonetest on tagaküljel tiibehitus, mis kannab poolkelpkatust. Tiibehitusel on lameda kaarega aknad. Krohvkatte ja tiibhoonega maja võib pärineda veel XIX saj I poolest, tiibhoone sama sajandi III veerandist. Teine hoone, kuigi vormidelt eelmisele sarnane, on hilisem, tema ehitusaeg on dateeritud raidkiviga: 1880, J. Altermann.
