Mõisapark

Park on 3 ha suurune. Põhjast ja idast piirneb Keila jõega, lääne pool ulatub vana Tallinn-Viljandi maanteeni. Park on  väljapeetud vabakujulises stiilis ja lahendatud kaheosaliselt: peahoone esine on avara planeeringuga, sellest lääne- ja  põhjasuunas jääb eraldi tiheda istutusviisiga pargiosa. Ka jõe vastaskalda maastik kuulub kujunduslikult pargi juurde.

Peahoone ette jääb suur, vabakujulise piirjoonega esiväljak. Siin võib aimata endise, 1905. aastal mahapõletatud peahoone  esist korrapärast rondeeli, mille ümber, peahoone vastas, paiknesid ansamblis kunagised mõisa kõrvalhooned. Nende vahelt kulges peahoonele orienteeritud sissesõidutee.

Praegune mõisahoone on ehitatud endisest pisut lääne poole ja selle ette on kujundatud uus väljak. Väljakust omakorda lääne pool reedavad põliste pärnade read tõenäoliselt varasema maantee asukohta. Hoone taga jõe kaldal on kitsas, korrapärase teedevõrguga terrassaed, mis jõe kaldal lõpeb kallast palistava kasealleega. Tihe pargiosa on noor, kujundatud kontrastidel – kuusk-kask, nulg-pärn, pärn-tamm-mänd. Siia on istutatud ka eksootilisemaid puuliike: siberi nulg, mägivaher, läänepärn, vene lehis, alpi seedermänd, maguskirsipuu.  Palju on kasutatud dekoratiivpõõsaid, eelkõige ehisaias hoone taga, kuid ka pargi all. Huvipakkuvamad on kare dentsia, alpi kuslapuu, mitmed kontpuu- ja ebajasmiini liigid. Palju on erinevaid liike enelaid.

Pargi seisund on valdavalt hea ja teedevõrk on hooldatud.